Maksudeta: 0.95€
Suur saak.
Keskрhiline sort. Tõusmetest saagikoristuseni 120-130 päeva. Peakesed lapikümarad, keskmise tihedusega, massiga 13-16 g. Kaubanduslikke peakesi taimel kuni 35 tükki. Head maitseomadused. Sisaldavad vitamiine kolm korda rohkem kui valge peakapsas. Kulinaarseks töötluseks ja konserveerimiseks. Optimaalne idanemise temperatuur +18+20°C.
1 gramm = 260-310 seemet.
Eng.: Brussels Sprouts. Suom.: Ruusukaali, brysselinkaal. Sven.: Brysselkål.
* Brüsseli kapsas erineb teistest sortidest oma ehituse oolest. Kõrgel varrel on alt üles välja lehepõue moodustunud väikesed kapsapead diameetriga 2,5-7 cm. Taimel võib neid olla 90 või rohkemgi.
Seda kapsast hinnatakse kõrgelt lastetoiduna. Kaloreid on tal 1,5 korga rohkem kui valgepeakapsal. Brüsseli kapsapead on väga maitsvad ja toitvad. Neist tehakse suppe, garneeringuid, salateid, marineeritakse ja konserveeritakse, tarvitatakse värsketena. lisaväärtus seisneb veel selles, et kapsapäid saab külmutada ilma et kaotaks oma toiteväärtueid. Neid võib kasutada pikka aega.
Et saada head saaki tuleks neid kasvatada ainult istikutena. Kui neid kasvatada korvides, kujunevad kapsapead 15-20 päeva varem. Kasvatamistingimused on praktiliselt samasugused kui valgepeakapsal. Ainult et kapsapea moodustumine vajaks jahedust. Kannatab probleemideta -8..-10 kraadi külma.
Kasvatatakse teda toitval platsil 70x50 cm varavalmivatel ja 70x60 cm hilisematel sortidel. Parem on brüsseli k apsast kasvatada lämmastikuvaesemas mullas, kuna lämmastikurikkas mullas arenevad kapsapead halvasti ja on kuivad. Peade moodustamise ajal võiks neid 1-2 korda väetada superfosfaadi või kaltsiumsulfaadiga (30 grammi 10 liitrile veele), igale taimele valada liiter lahust. Pole vaja panna värsket sõnnikut. Istikud istutatakse välja 50-60 päevasena kohe valgele kohale.
Vegetatsiooni ajal hooldada nagu valgepeakapsast. Rikkalik väetamine, eriti värske sõnnikuga, tagab brüsselikapsa eduka kasvu lehtedel, kujunemise kapsapeadel ja kuni saagi korjamiseni püsivad nad väikeste ja kohevatena. Hooldueks on veel rohimine ja mulla kobestamine. Taime ei mullata, kastetakse kord nädalas vahekorras 12-14 liitrit vett 1 km2. Brüsseli kapsa seemnetest moodustuvad tihedad kapsapead, mis kasvavad normaalselt.
Emakupp areneb kõikidest lehtedest, peale pealmiste. Emakuppu hoida keldris, liivaga täidetud korvis. Enne ümberistutamist seemikud suuremaks kasvatada, koguda 2 nädalaks enne istutamist k asvuhoonesse, seejärel istutada maha vahedega 70 cm peenardele ja 40-50 cm taimede vaheks. Nad õitsevad ja valmivad kiiremini kui valgepeakapsaistikud.
Et kiirendada kapsapeade valmimist, tuleks 20-30 päeva enne vegetatsiooni lõppu taime latv ära näpistada, sest see tagab palj intensiivsema toitainete liikumise peadesse, nad suurendavad massi ja omadusi. Saagi korjamisel on omad reeglid. Kõigepealt korjatakse ära alumised kapsapead, ülemised latva juures korjatakse alles hilissügisel. Brüsseli kapsas on väga külmakindel.
Pikemaks säilitamiseks on parem võtta kapsapead üle koos varrega. Neid kogutakse kasvuhoonesse. Kui muld om niiske, siis kapsapeade massi tulemusena toitainete äravool lehtedest ja kapsajuurikast säilitamise ajal suureneb 20-25%.
Kapsapead on väga tihedad. Närbunud lehed korjatakse küljest ära. Ülejäänud päid võib säilitada väikses korvis või kastikeses 2-3 kg temperatuuril 0..+1 kraadi, õhuniiskusega 85-90%.
Väga hästi säilivad (6-7 kuud) kilekottides külmikus.